ussimari, hooramari, hundimari, kihvtimari, rabanduserohi, sinisevilirohi, villimari
Seda taime teatakse üldiselt hästi, ehkki nimed on erinevad. Ussilakal on kaunis neljast, haruharva kuni seitsmest lehest koosnev lehestik. Lehed asetsevad korrapärases nelinurgas varre tipul. Vaid üks tipmine õis. Vars on püstine, tipus 4 lehega. Allosas valkjas, kilejate tuppedega kaetud, keskosas pruunikaslillaks ja ülaosas rohekaspruunikas. Varjulembene, suhteliselt niiskete kasvukohtade taim. Paljuseemneline peaaegu kerajas kirsisuurune mari. Värvuselt mustjassinine, sageli vahakirmega kaetud. Seemned poolkerajad, kurrulised, pruunid kuni hallikaspruunid.
Kõik taime osad on mürgised. Põhjustab kõhuvalu, oksendamist, kõhulahtisust, peapööritust, uimasust ja peavalu, samuti põie ja soolte valusaid kokkutõmbeid ning silmapupillide ahenemist. Taimes sisalduvad mürgid hävitavad vere punaliblesid ning põhjustavad krampe ja halvatust. Suurema annuse puhul võib mürgistus lõppeda surmaga. Raskemaid mürgistusi on esinenud marjade söömisel. On kasutatud ravimtaimena kopsutuberkuloosi ja närvivalude puhul, homöopaatias peavalu, närvivalu, kõripõletiku ja bronhiidi raviks.
Pane pusle kokku, klikka pildil.
teisipäev, 27. aprill 2010
VÕSAÜLANE
Mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Õied mõlemasugulised, õiekate lahklehine. Õie läbimõõt on 2...4 cm.
Eestis sage. Leht- ja segametsades, võsastikes, puisniitudel. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Sobiv haljastusse varjuliste kohtade kattetaimena.
Kasutatakse ravimtaimena reuma puhul ja köha ning teiste külmetushaiguste ja kõhuvalu vastu. Tolmukaid kasutatud silmahaiguste ravis, leotis olevat tedretähnide vastane.
Kogu taim on mürgine, sisaldab tulikalistele omaseid mürke. Mahl ärritab nahka ja põhjustab punetust, sügelemist, villide ja haavandite teket. Terava ebameeldiva maitse tõttu loomad teda ei söö ja mürgistusi esineb harva. Sissesööduna põhjustab seedekulgla limaskestade valu, võivad järgneda peapööritus, krambid ja teadvusetus. Taime kuivades mürgisus kaob. Veistel põhjustab toore taime rohke söömine seedehäireid, neerude ärrituse ja piima punaseks ning kibedamaitseliseks muutumise.
Pane pusle kokku, klikka pildil.
Eestis sage. Leht- ja segametsades, võsastikes, puisniitudel. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Sobiv haljastusse varjuliste kohtade kattetaimena.
Kasutatakse ravimtaimena reuma puhul ja köha ning teiste külmetushaiguste ja kõhuvalu vastu. Tolmukaid kasutatud silmahaiguste ravis, leotis olevat tedretähnide vastane.
Kogu taim on mürgine, sisaldab tulikalistele omaseid mürke. Mahl ärritab nahka ja põhjustab punetust, sügelemist, villide ja haavandite teket. Terava ebameeldiva maitse tõttu loomad teda ei söö ja mürgistusi esineb harva. Sissesööduna põhjustab seedekulgla limaskestade valu, võivad järgneda peapööritus, krambid ja teadvusetus. Taime kuivades mürgisus kaob. Veistel põhjustab toore taime rohke söömine seedehäireid, neerude ärrituse ja piima punaseks ning kibedamaitseliseks muutumise.
Pane pusle kokku, klikka pildil.
NÄSINIIN
Näsiniin on väike väheharunev põõsas, keda peaks mürgisuse tõttu igaüks tundma. Selline tugev meeldiv lõhn on vajalik niigi väheste kevadiste putukate ligimeelitamiseks. Putukad saavad näsiniinelt mett, aga näsiniine õied saavad tolmeldatud ja hakkavad kasvama marjad.
Sügisel ongi tema teine periood inimesi oma iluga võluda. Botaanikud aga ütlevad, et näsiniine marjad on hoopis luuviljad, nagu ploomil. Samuti öeldakse, et õitele ei anna roosat värvust mitte kroonlehed, vaid hoopis tupplehed. Kroonlehed näsiniinel hoopis puuduvad. Hobuse võib tappa juba peotäis näsiniine lehti. Mürgistusnähtudeks on esmalt tugev põletus suu limaskestadel. Palju on näsiniinega seotud pärimusi. Näsiniin olevat pühendatud kevadtaevajumalale. Temaga kaitsti loomi nõidumise eest. Selleks põletati nende all niint või seoti näsiniine niinest tehtud pärg loomale ümber saba.
Pane pusle kokku, klikka pildil.
Sügisel ongi tema teine periood inimesi oma iluga võluda. Botaanikud aga ütlevad, et näsiniine marjad on hoopis luuviljad, nagu ploomil. Samuti öeldakse, et õitele ei anna roosat värvust mitte kroonlehed, vaid hoopis tupplehed. Kroonlehed näsiniinel hoopis puuduvad. Hobuse võib tappa juba peotäis näsiniine lehti. Mürgistusnähtudeks on esmalt tugev põletus suu limaskestadel. Palju on näsiniinega seotud pärimusi. Näsiniin olevat pühendatud kevadtaevajumalale. Temaga kaitsti loomi nõidumise eest. Selleks põletati nende all niint või seoti näsiniine niinest tehtud pärg loomale ümber saba.
Pane pusle kokku, klikka pildil.
ROHELINE KÄRBSESEEN
Roheline kärbseseen on kärbseseene perekonda kuuluv seeneliik. Sisaldab rakumürke amatoksiine ja fallotoksiine. Amatoksiinide surmav annus on 0,1 mg kehakaalu kilogrammi kohta. Esimesed mürgitusnähud ilmnevad 8-12 tundi pärast seene söömist. Surm saabub umbes 5 päeva pärast maksa ja neerude kahjustuse tõttu.
Roheline kärbseseen on inimesele surmavalt mürgine. Esimesteks sümptomiteks on iiveldus, kõhuvalu ja –lahtisus, võimalik on šokiseisund. Näilisele paranemisele järgnevad rasked maksakahjustused, verehüübivushäired, neerupuudulikkus, teadvushäired ja ravimatuse korral surm.
Leidub mürki nimega on AMANITIIN (ladina keeles ongi nende seente nimi Amanita). Värske seen võib sisaldada 1-7 g amanitiini. Letaalne/surmav doos on 0.1 mg/kg amanitiini (näiteks 70 kg inimese puhul 7 g)!
See seenemürk ei lagune kuumutamisel!
Pane pusle kokku, klikka pildil.
Roheline kärbseseen on inimesele surmavalt mürgine. Esimesteks sümptomiteks on iiveldus, kõhuvalu ja –lahtisus, võimalik on šokiseisund. Näilisele paranemisele järgnevad rasked maksakahjustused, verehüübivushäired, neerupuudulikkus, teadvushäired ja ravimatuse korral surm.
Leidub mürki nimega on AMANITIIN (ladina keeles ongi nende seente nimi Amanita). Värske seen võib sisaldada 1-7 g amanitiini. Letaalne/surmav doos on 0.1 mg/kg amanitiini (näiteks 70 kg inimese puhul 7 g)!
See seenemürk ei lagune kuumutamisel!
Pane pusle kokku, klikka pildil.
PUNANE KÄRBSESEEN
Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada männi, kuuse, nulu, seedri või kasega.
Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse. Kärbestele (ja samuti inimestele) mürgiselt mõjuv aine on iboteenhape
Punast kärbseseent tarvitatakse uimastina selle psühhotroopsete efektide pärast. Ta on tuntud ettearvamatu mõju pärast. Ühesugune annus ühesuguseid seeni võib eri inimestele väga erinevalt mõjuda. Olenevalt leiukohast ja sissevõetud kogusest kehakaalu kohta võivad esineda nohu, tõmblemine, uimasus, madal vererõhk, higistamine, ilastamine, kuulmis-, nägemis- ja tasakaaluhäired, meeleolumuutus, lõdvestumine või peapööritus. Raske mürgistuse korral võivad tekkida atakid, deliirium ja kooma. Sümptomid ilmuvad 30–90 minuti jooksul ja tipnevad kolme tunni järel. Enamasti toimub 12–24 tunni jooksul täielik paranemine, aga mõned mõjud võivad kesta päevi. Hiljem võivad ilmneda unisus, peavalu ja mälukaotus.
Pane pusle kokku, klikka pildil.
Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse. Kärbestele (ja samuti inimestele) mürgiselt mõjuv aine on iboteenhape
Punast kärbseseent tarvitatakse uimastina selle psühhotroopsete efektide pärast. Ta on tuntud ettearvamatu mõju pärast. Ühesugune annus ühesuguseid seeni võib eri inimestele väga erinevalt mõjuda. Olenevalt leiukohast ja sissevõetud kogusest kehakaalu kohta võivad esineda nohu, tõmblemine, uimasus, madal vererõhk, higistamine, ilastamine, kuulmis-, nägemis- ja tasakaaluhäired, meeleolumuutus, lõdvestumine või peapööritus. Raske mürgistuse korral võivad tekkida atakid, deliirium ja kooma. Sümptomid ilmuvad 30–90 minuti jooksul ja tipnevad kolme tunni järel. Enamasti toimub 12–24 tunni jooksul täielik paranemine, aga mõned mõjud võivad kesta päevi. Hiljem võivad ilmneda unisus, peavalu ja mälukaotus.
Pane pusle kokku, klikka pildil.
VALGE KÄRBSESEEN
Tunnused: Kübar on pealt valge. Kübar on alt valge. Jala alusel tupp. Jala ülaosas seenekübara all on krae.
Kärbseseente ja üldse meie seente seas kõige ohtlikumad on valge ja roheline kärbseseen. Kõigist surmaga lõppenud mürgistustest 90% on põhjustatud nende liikide poolt. Võimalik on isegi mürkainete imendumine naha kaudu (on juhtunud laboratooriumis). Valget kärbseseent on ära vahetatud söödavate šampinjonide ja kitsemamplitega. Väga mürgine seen!
Valge- ja rohelise kärbseseene põhjustatud amanitiini-falloidiini mürgistusele on iseloomulik pikk peiteaeg (12-24 t. ja enamgi). Esimesteks sümptomiteks on iiveldus, kõhuvalu ja –lahtisus, võimalik on šokiseisund. Näilisele paranemisele järgnevad rasked maksakahjustused, verehüübivushäired, neerupuudulikkus, teadvushäired ja ravimatuse korral surm.
Pane pusle kokku, klikka pildil.
Kärbseseente ja üldse meie seente seas kõige ohtlikumad on valge ja roheline kärbseseen. Kõigist surmaga lõppenud mürgistustest 90% on põhjustatud nende liikide poolt. Võimalik on isegi mürkainete imendumine naha kaudu (on juhtunud laboratooriumis). Valget kärbseseent on ära vahetatud söödavate šampinjonide ja kitsemamplitega. Väga mürgine seen!
Valge- ja rohelise kärbseseene põhjustatud amanitiini-falloidiini mürgistusele on iseloomulik pikk peiteaeg (12-24 t. ja enamgi). Esimesteks sümptomiteks on iiveldus, kõhuvalu ja –lahtisus, võimalik on šokiseisund. Näilisele paranemisele järgnevad rasked maksakahjustused, verehüübivushäired, neerupuudulikkus, teadvushäired ja ravimatuse korral surm.
Pane pusle kokku, klikka pildil.
KARTUL
Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluv taim. Kartuli mugulaid kasutatakse laialdaselt toiduks, selletõttu kutsutakse seda traditsiooniliselt "teiseks leivaks. Eestisse jõudis kartul esmakordselt 18. sajandi keskel. Maailmas on tänapäeval üle 1000 kartulisordi.
http://et.wikipedia.org/wiki/Kartul
Kartulil on mürgised KÕIK tema rohelised osad, ka mugula roheliseks tõmbunud osad! Kõige mürgisemad on kartuli õitest valminud viljad! (Rohelised mugulad, mis veidi meenutavad pisikest tomatit).
Solaniin on mürgine aine, mida sisaldub roheliseks tõmbunud kartulis, kartuli idudes ja rohelistes tomatites. Rohekaks ei tõmbu kartul mitte ainult päikese, vaid ka elektrivalguse mõjul hoidlas või poes. Maitselt on sellised kartulid kibedad.
Kartulid tuleb hoolikalt idudest puhastada, lõigata ära rohelised kohad. Kuumutamisel mürgine aine solaniin ei lagune, nii et roheline kartul on mürgine ka pärast keetmist. Solaniin mõjub närvisüsteemile, võib põhjustada kõhuvalu, hiljem ka peavalu ja kõhulahtisust.
http://endla.joosu.ee/index.php?id
Pane pusle kokku, klikka pildil.
http://et.wikipedia.org/wiki/Kartul
Kartulil on mürgised KÕIK tema rohelised osad, ka mugula roheliseks tõmbunud osad! Kõige mürgisemad on kartuli õitest valminud viljad! (Rohelised mugulad, mis veidi meenutavad pisikest tomatit).
Solaniin on mürgine aine, mida sisaldub roheliseks tõmbunud kartulis, kartuli idudes ja rohelistes tomatites. Rohekaks ei tõmbu kartul mitte ainult päikese, vaid ka elektrivalguse mõjul hoidlas või poes. Maitselt on sellised kartulid kibedad.
Kartulid tuleb hoolikalt idudest puhastada, lõigata ära rohelised kohad. Kuumutamisel mürgine aine solaniin ei lagune, nii et roheline kartul on mürgine ka pärast keetmist. Solaniin mõjub närvisüsteemile, võib põhjustada kõhuvalu, hiljem ka peavalu ja kõhulahtisust.
http://endla.joosu.ee/index.php?id
Pane pusle kokku, klikka pildil.
Tellimine:
Postitused (Atom)
myrktaimed 004
myrktaimed 003
myrktaimed 001
myrktaimed 002
myrktaimed 008
myrktaimed 007
myrktaimed 005