USSILAKK

ussimari, hooramari, hundimari, kihvtimari, rabanduserohi, sinisevilirohi, villimari
Seda taime teatakse üldiselt hästi, ehkki nimed on erinevad. Ussilakal on kaunis neljast, haruharva kuni seitsmest lehest koosnev lehestik. Lehed asetsevad korrapärases nelinurgas varre tipul. Vaid üks tipmine õis. Vars on püstine, tipus 4 lehega. Allosas valkjas, kilejate tuppedega kaetud, keskosas pruunikaslillaks ja ülaosas rohekaspruunikas. Varjulembene, suhteliselt niiskete kasvukohtade taim. Paljuseemneline peaaegu kerajas kirsisuurune mari. Värvuselt mustjassinine, sageli vahakirmega kaetud. Seemned poolkerajad, kurrulised, pruunid kuni hallikaspruunid.
Kõik taime osad on mürgised. Põhjustab kõhuvalu, oksendamist, kõhulahtisust, peapööritust, uimasust ja peavalu, samuti põie ja soolte valusaid kokkutõmbeid ning silmapupillide ahenemist. Taimes sisalduvad mürgid hävitavad vere punaliblesid ning põhjustavad krampe ja halvatust. Suurema annuse puhul võib mürgistus lõppeda surmaga. Raskemaid mürgistusi on esinenud marjade söömisel. On kasutatud ravimtaimena kopsutuberkuloosi ja närvivalude puhul, homöopaatias peavalu, närvivalu, kõripõletiku ja bronhiidi raviks.

Pane pusle kokku, klikka pildil.

myrktaimed 004