Eestis ja teistes maades kasvab väga palju mitmesuguseid taimi ja seeni. Nende hulgas on ka MÜRGISEID. Mõned taimed ja seened on VÄGA MÜRGISED.
TUNDMATU TAIMEGA PEAB OLEMA VÄGA ETTEVAATLIK!
Eestis kasvavad mürgistest taimedest näsiniin, ussilakk, maikelluke ehk piibeleht, jugapuu, mürkputk.
Aedades kasvatatakse mürgist sinist käokinga ja sügislille, priimulate nuusutamine võib mõnele olla väga ohtlik. Kartuli kõik rohelised osad on mürgised.
Paljud hallitusseened on mürgised nii taimedele kui loomadele.
Valge ja roheline kärbseseen on ohtlikult mürgised seened.
Toalilledest on üleni mürgine jõulutäht, alpikannil on mürgine mugul.
Väga mürgised on mureli ehk maguskirsi "kivis" olevad seemned ja toominga seemned. Ka teiste luuviljade tuumade söömisega peab olema ettevaatlik.
/T. Elvisto, M.Kuurme, V.Lang, K.Maaste "Loodusõpetus 3.klassile" AS BIT, 2004/
3.b klassi kokkuvõte mürgistest taimedest ja loomadest on pusleõpikuna. Tekst on lastel leitud internetist, pildid on joonistatud 3.b klassi õpilaste poolt.
esmaspäev, 31. mai 2010
teisipäev, 27. aprill 2010
SÜGISLILL
Sügislill (Colchicum) on tüüpiline sügisel õitsev mugulsibullill. Turule on tulnud ka arvukalt looduslikest liikidest suuremate õitega sorte.
Sügislill on kaunis, kuid mürgine sibullill.
Igaühele nad aias ei meeldi – kardetakse taime mürgisust. Samuti häirivad mõnda tugevad lehekogumikud, mille taimed kevadel moodustavad ja mis suve jooksul kuivavad.Võiks arvata, et mürgisel sügislillel vaenlasi pole. Tõepoolest, kariloomad väldivad taime lehti. Kuid õied on tigude maiusroog ning sageli rikuvad nad neid juba pungastaadiumis.
Mürgisuse pärast pole põhjust taime kasvatamisest loobuda, välja arvatud siis, kui peres on väikesi lapsi, kes kõike suhu toppida armastavad.
Sügislilled äratasid aiataimedena huvi juba möödunud sajandi alguses. Aretustöö tulemusel on saadud hulgaliselt kauneid aedvorme.
Pane pusle kokku, klikka pildil.
Sügislill on kaunis, kuid mürgine sibullill.
Igaühele nad aias ei meeldi – kardetakse taime mürgisust. Samuti häirivad mõnda tugevad lehekogumikud, mille taimed kevadel moodustavad ja mis suve jooksul kuivavad.Võiks arvata, et mürgisel sügislillel vaenlasi pole. Tõepoolest, kariloomad väldivad taime lehti. Kuid õied on tigude maiusroog ning sageli rikuvad nad neid juba pungastaadiumis.
Mürgisuse pärast pole põhjust taime kasvatamisest loobuda, välja arvatud siis, kui peres on väikesi lapsi, kes kõike suhu toppida armastavad.
Sügislilled äratasid aiataimedena huvi juba möödunud sajandi alguses. Aretustöö tulemusel on saadud hulgaliselt kauneid aedvorme.
Pane pusle kokku, klikka pildil.
myrktaimed 012JÕULUTÄHT
Erinevalt enamikest liikidest ei ole jõulutähe piimmahl ohtlikult mürgine, kuid tundlikele inimestele võib ta nahaärritust põhjustada küll ja silma ning suhu ei maksa seda kindlasti toppida. Tänu aretustööle leidub tänapäeval neid väga erinevaid - valgeid, roosasid, kahevärvilisi, laigulisi, topelt "õielisi", punaseid.
Samuti võib tugev temperatuuri kõikumine televiisori, arvuti või mõne küttekeha läheduses põhjustada lehtede varisemist. Kuna jõuluvärvideks on roheline ja punane sobib kaunis piimalill ehk jõulutäht kenasti jõulutaimeks.
Miks on ta just piimalill? Selline nimetus on pandud piimmahla tõttu, mida taim sisaldab. Jõulutähe kodumaa on Mehhiko. Seal kasvab see kuni pooleteise meetri kõrguseks.
http://substral.itg.ee/index.php/18158/
Pane pusle kokku, klikka pildil.
Samuti võib tugev temperatuuri kõikumine televiisori, arvuti või mõne küttekeha läheduses põhjustada lehtede varisemist. Kuna jõuluvärvideks on roheline ja punane sobib kaunis piimalill ehk jõulutäht kenasti jõulutaimeks.
Miks on ta just piimalill? Selline nimetus on pandud piimmahla tõttu, mida taim sisaldab. Jõulutähe kodumaa on Mehhiko. Seal kasvab see kuni pooleteise meetri kõrguseks.
http://substral.itg.ee/index.php/18158/
Pane pusle kokku, klikka pildil.
myrktaimedHARILIK TOOMINGAS
Toomingas on kindlasti kõigil silme ees kevadise, valgeid õiekobaraid täis kauni puuna. Paljudele meenub ka tugev lõhn, mis on juba kaugelt tunda.
Toominga tugev lõhn on uimastava toimega ning seepärast ei maksa ka tema õitsvaid oksi tuppa tuua. Uimastav on see lõhn seepärast, et õitest lenduvad ühendid on mürgised, suures koguses võivad nad ka peavalu tekitada.
Toomingas on kasulik ravimtaimena. Toominga marjad on nagu väikesed ploomid, millel on viljaliha söödav, kuid keskel kõva kivi puudub. Viljad on hapukad ja muu toime kõrval ka head vitamiin C allikad. Kui terved marjad kokku korjata ja ära kuivatada, siis ei pea neilt kive välja võtma. Nii saame hea teematerjali. Võttes supilusikatäie kuivatatud marju klaasi vee kohta ja keetes seda segu veel paarkümmend minutit on meil rohi valmis, aga marjad tuleb enne joomist välja kurnata. Saadud teed juuakse kaks või kolm korda päevas pool klaasi korraga kõhulahtisuse ja ka paljude teiste seedehäirete korral. Ka toominga lehtedest ja õitest valmistatud tee on ravim, see aitab leevendada palavikku.
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/toomingas.htm
Pane pusle kokku, klikka pildil.
Toominga tugev lõhn on uimastava toimega ning seepärast ei maksa ka tema õitsvaid oksi tuppa tuua. Uimastav on see lõhn seepärast, et õitest lenduvad ühendid on mürgised, suures koguses võivad nad ka peavalu tekitada.
Toomingas on kasulik ravimtaimena. Toominga marjad on nagu väikesed ploomid, millel on viljaliha söödav, kuid keskel kõva kivi puudub. Viljad on hapukad ja muu toime kõrval ka head vitamiin C allikad. Kui terved marjad kokku korjata ja ära kuivatada, siis ei pea neilt kive välja võtma. Nii saame hea teematerjali. Võttes supilusikatäie kuivatatud marju klaasi vee kohta ja keetes seda segu veel paarkümmend minutit on meil rohi valmis, aga marjad tuleb enne joomist välja kurnata. Saadud teed juuakse kaks või kolm korda päevas pool klaasi korraga kõhulahtisuse ja ka paljude teiste seedehäirete korral. Ka toominga lehtedest ja õitest valmistatud tee on ravim, see aitab leevendada palavikku.
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/toomingas.htm
Pane pusle kokku, klikka pildil.
myrktaimed 010MUREL
Vili valmib juuli teisel nädalal, on keskmise suurusega, ümmargune, valkjaskollase põhivärvusega, millel on roosasid triipe ja täppe.
Puu on tugeva kasvuga, keraja võraga. Mahl värvitu. Suur ja väga maitsev vili. Sobib lauale ja kompotiks. Saagikus vaevalt keskmine. Puu on tugeva kasvuline, keraja võraga.. Murel on kirsi sugulane ja kirsikivides on sinihape, mis on mürgine. Murelid on õrna koorega, lähevad kergesti plekiliseks ja ei kannata transportimist.
Pane pusle kokku, klikka pildil.
Puu on tugeva kasvuga, keraja võraga. Mahl värvitu. Suur ja väga maitsev vili. Sobib lauale ja kompotiks. Saagikus vaevalt keskmine. Puu on tugeva kasvuline, keraja võraga.. Murel on kirsi sugulane ja kirsikivides on sinihape, mis on mürgine. Murelid on õrna koorega, lähevad kergesti plekiliseks ja ei kannata transportimist.
Pane pusle kokku, klikka pildil.
myrktaimed 006KARUPUTK
Karuputke võõrliigid on inimesele otseselt ohtlikud. Kui taime mahl satub nahale, põhjustavad selles sisalduvad furanokumariinid päikesepaistelise ilmaga põletusele sarnanevate villide teket. Tavaliselt ilmub mahlaga kokku puutunud kohale esmalt kipitav punetus ning hiljem võivad tekkida valulikud suuri vesiville meenutavad villid. Kui mahl on sattunud nahale, tuleks see kiiresti vee ja seebiga maha pesta ning mõnda aega otsest päikesepaistet vältida.
Taim kasvab tihedate, kohati kuni viie meetri kõrguste kogumikena. Lehelabad on kuni meeter pikad ja umbes sama laiad. Õitsevate taimede varre läbimõõt võib suve lõpus maapinna lähedal ületada 10 cm. Ta on mitmeaastane taim, millel olenevalt kasvutingimustest võib kuluda kolm kuni neli aastat õitsema hakkamiseks, vahel ka kauem. Taim õitseb ja annab seemneid vaid kord elus. Õisi võib olla kuni 160 000, milledest võib valmida kuni 100 000 seemet, mis püsivad mullas idanemisvõimelistena 7–10 aastat.
Pane pusle kokku, klikka pildil.
Taim kasvab tihedate, kohati kuni viie meetri kõrguste kogumikena. Lehelabad on kuni meeter pikad ja umbes sama laiad. Õitsevate taimede varre läbimõõt võib suve lõpus maapinna lähedal ületada 10 cm. Ta on mitmeaastane taim, millel olenevalt kasvutingimustest võib kuluda kolm kuni neli aastat õitsema hakkamiseks, vahel ka kauem. Taim õitseb ja annab seemneid vaid kord elus. Õisi võib olla kuni 160 000, milledest võib valmida kuni 100 000 seemet, mis püsivad mullas idanemisvõimelistena 7–10 aastat.
Pane pusle kokku, klikka pildil.
myrktaimed 011MAIKELLUKE EHK PIIBELEHT
Maikelluke on väga ilus. Pikad ühekülgsed lumivalged õiekobarad väikeste armsate kellukakujuliste õitega sügavrohelisel taustal ei jäta kedagi külmaks. Tal on kaugelt tuntav väga tugev ja meeldiv lõhn.
Üldse ei ole me jõudnud rääkida veel sellest, et maikelluke on juba ammust ajast tuntud tugevatoimeline ravimtaim. Praegu tehakse rahvameditsiinis lehtede kompressi silmapõletike korral. Keedis aitab palaviku korral.
Kuid igaüks peab teadma, et maikellukese kõik osad, eriti aga marjad ja seemned on väga mürgised. Maikelluke paljuneb nii seemnete kui ka risoomide abil, ta võib kasvada 25-35 cm kõrguseks. Maikelluke õitseb mai lõpust juuni keskpaigani.
Pane pusle kokku, klikka pildil.
Üldse ei ole me jõudnud rääkida veel sellest, et maikelluke on juba ammust ajast tuntud tugevatoimeline ravimtaim. Praegu tehakse rahvameditsiinis lehtede kompressi silmapõletike korral. Keedis aitab palaviku korral.
Kuid igaüks peab teadma, et maikellukese kõik osad, eriti aga marjad ja seemned on väga mürgised. Maikelluke paljuneb nii seemnete kui ka risoomide abil, ta võib kasvada 25-35 cm kõrguseks. Maikelluke õitseb mai lõpust juuni keskpaigani.
Pane pusle kokku, klikka pildil.
myrktaimed 009
Tellimine:
Postitused (Atom)
